Ku mi naabrimiis viil väikene poisikõnõ oll, sis käve ta iks suvõl imäga piimäpuki man. Sääl oll´ väega põnnõv küla vannomiiste juttõ kullõlda.
Ütskõrd arotiva Musto Gusta ja Mesi Karla tuud asja, kuis sõa aigu tank Tinapu järve sõitsõ ja sääl vii põhjan nüüd vedeles. Sääne jutt es lase poiskõsõl mitu üüd rahulikult maada. Kül ta mõtõl, kuis tuud tanki kätte saia, aga ima ütel, et kullõlgu õi poiskõnõ tuud vannomiiste lorra.
Aasta lätsi, vanamehi ei ole inämp siin ilman, piimapukkõ ei ole kah paakümmend aastat ja poiskõsõst um täüs miis saanu.
A mineva talvõl tull´ naabrimihel tu vana lugu miilde. Tä kutsõ sõbra ka appi ja mihe lätsi ravvaotsjaga järve jää pääle. Na kõndsõva sammhaaval pia kõgõ järve läbi. Massin tegi paar nõrka piuksu kah ,a muud ei midägi. No kos tu tank sõs um?
Nüüd naard naabrimiis, et näe kos vana piimäpukilugu tegi viil pall´odõ aastitõ peräst mehest kõrras poiskõsõ.
Oliver-Sander Luik
6.klass
No comments:
Post a Comment