Kuidas vanaema moaputru keetis
Minu vanaema sündis 1929.a ja tema lapsepõlv möödus enne Teist maailmasõda. Mina ei ole kahjuks oma vanema näinud, aga õnneks mäletab minu ema üht vanaema räägitud lapsepõlvelugu. Selleks on Võrumaa tüdrukute moa (muda) keetmise mäng. Selle pudru sisse pandi vett, kive, liiva ja igasugust muud kraami.
Ükskord läks vanaema naabritüdrukutele külla ja need näitasid talle oma uut putru. See oli täitsa valge puder. Vanaema tahtis teada, kuidas nad valge pudru said, aga naabritüdrukud ei öelnud. Nad teatasid, et see on nende saladus.
Vanaema tuli kurvalt koju ja küsis oma emalt nõu. Aga tema ema ei teadnud, kuidas saada valget putru. Vanaema ema andis talle hiljem tilgakese piima. Vanaema valas piima oma pudru sisse, kuid puder ei muutunud valgemaks. Vanaema oli ikka veel väga nukker ja solvunud, sest varem ei olnud neil naabritüdrukutega kunagi saladusi olnud.
Kord aga läksid naabritüdrukud omavahel tülli ja üks reetis nende kaua hoitud saladuse. Nimelt oli hiljuti nende seinu valgeks lubjatud ja nad olid saanud oma isa käest peotäie lupja. Vanaema muutus kohe rõõmsamaks ja läks koju. Ta küsis ka isa käest peotäie lupja. Vanaema isa otsis lubjakoti välja ja andis tütrele peotäie lupja. Nüüd sai ka vanaema endale valge moapudru. Ta oli väga õnnelik.
Ma ei tea, kas tänapäeva tüdrukud ka moaputru keedavad, aga mõnus soperdamine on see ilmselt küll. Peaks isegi suvel ära proovima.
Oliver-Sander Luik
6.klass
Parksepa Keskkool
No comments:
Post a Comment