Ikäv oll`. Mõtli, et lää kalalõ. Võtsõ pini kah üten. Istsõmi ja oodimi tükk aigu. Mõtli joba, et olõs võinu ta istmisõ asõmõl midägi targõmbat tetä. Ja äkisti ollgi kala konksu otsan. Tõmpsi kala viist vällä. Oll´ tõnõ vähä väikukõnõ. Visksi pinile ette. Pini nakas kalaga mängmä. Ma pandsõ õngõ uvvõstõ likku ja jäi uutma suurõmbat saaki. Es lähäki kavva aigu, ku sai viil üte. Mõtli, miä kalaga tetä. Pandsõ kaussi vette. Kalal hää miil, nakas kausin ringiratast tsuklõma. Pini jätse uma kala sinnä paika ja tull´ kaema, miä imet sääl tetäs. Külh pruuvsõ käpägä kalla puttu, a kala pagõsi iist. Mullõ nakas asi huvvi pakma, et mis nii edesi saa. Ega midägi es juhtugi. Kala tiirut viin ja pini ümbre vanni. Saa sõs arvu, kes kellega mäng.
Maiko Runtal
6.klass
No comments:
Post a Comment