Filmilaagri pildid leiate ja muud infot saate ka Facebooki lehelt:
https://www.facebook.com/NokkNooredOmaKeeleKuljes

Filmimaailma sees ja väljas

Filmimaailma sees ja väljas

22. ja 23. novembril toimus Sõmerpalu põhikoolis keele- ja kirjandushuviliste noorte filmilaager, kuhu kogunes 81 õpilast Võru-, Põlva- ja Valgamaalt. Osavõtjatele esinesid kahepäevases laagris mitmed tuntud kultuuritegelased, nende seas noortekirjanik Sass Henno ja animaator Maido Hollo.

Kuuetunnise koolituse viis läbi noortekirjanik Sass Henno. Ta rääkis põhjalikult stsenaariumi põhitõdedest ning jagas  näpunäiteid filmistsenaariumi kirjutamisest. Selle loengu kõige köitvamad teemad – põhilised vead filminduses ja stsenaariumi alustamiseks mõeldud loo leidmine – tekitasid huvi ka kõige rahutumates kuulajates.

Loengu lõppedes said laagrilised kosutava kõhutäie. Peale söömist jaguneti gruppidesse ning alustati rühmatööga, mille tulemusena valmis Sass Henno koolituse põhjal mitu kokkuvõtvat  plakatit.

Esimese päeva viimase loengu viisid läbi Rõuge TV noored ja Narva Humanitaargümnaasiumi õpilased. Rõuge noored tutvustasid kuulajatele nende loodud televisioonisaateid ning tehnikat, mille abil nad oma tööd teevad, rääkisid televisiooni loomise võimalustest ning selle arendamisest. Näidati ka Rõuge noorte tehtud uudisklippe ja spordiülekandeid, mida on jälgitud kaugemates riikides, sealhulgas Austraalias. Narva Humanitaargümnaasiumi 5.–6. klassi õpilased tutvustasid kuulajaskonnale animafilmide maailma, rääkides nende ajaloost ning liikidest. Samuti esitlesid nad enda tehtud animatsioone ning lühikesi animafilme.

Narva noorte etteaste järel tähistati üheskoos kirjandusklubi NOKK (Noored Oma Keele Küljes) kolmandat sünnipäeva: söödi koos torti ning meenutati eelmisi kokkusaamisi. Päeva lõpetuseks pakuti kõigile öökino vaatamise võimalust.

Teine laagripäev algas varajase äratusega, millele järgnes maitsev hommikusöök. Seejärel kogunesime kooli võimlasse, kus Leili Väisa käe all võimlesime keha ja vaimu ärksaks. Olles täielikult ärganud, mindi koolitusele, et rikastada oma teadmisi animatsioonide ja reklaamklippide vallas. Filmiloengu viis läbi animaator Maido Hollo, kes töötab animatsioonistuudios Tolm. Õppisime tundma reklaamklippide koostamise etappe ja jälgisime illustratsioonide valmimist.

Õpetajad  Mirli Isak, Ester Allas ja Kristi Pettai viisid läbi Tanel Toomi lühifilmi „Pihtimus“ analüüsi, rühmades lahati nähtud filmi põhjalikult. Sellega lõppesid õppelaagri loengud.

Kokkuvõtet tehes olid kõik laagrilised rõõmsad ja pungil uusi teadmisi ning ideid, mis loodetavasti ka ellu viiakse. Samas oli laagri lõpetamine ka omamoodi kurb, kuid loodame, et Sõmerpalu põhikooli direktriss Kristi Pettai ja teiste Võrumaa emakeele õpetajate eestvedamisel toimub taolisi kasulikke koolitusi veelgi.

Relle Undrus

Maarja Ots

Antsla Gümnaasium 9. klass

Filmilaager

22.-23. november 2012

toimub noortele keele- ja kirjandushuviliste mõeldud õppelaager Sõmerpalu põhikoolis „Filmimaailma sees ja väljas“.

Õppelaagri eesmärk

·        Koosõppe protsessis õpitakse analüüsima visuaalset materjali ning lugema liikuva pildi sisse peidetud sõnumit.

·        Omandatakse põhiteadmised filmi olemusest ja vastuvõtust ning mõjust.

·        Omandatakse algteadmised animatsioonist.

PÄEVAKAVA

 22. NOVEMBER

11.00-12.00 saabumine, kohanemine

12.00-18.00 Sass Henno „Kuidas kirjutada filmistsenaariumit?“

18.15 – kõhukosutus

18.45-20.00 madratsile sobiva koha valik ja paigutus. Koosmõtisklus rühmades, mille tulemusel  valmib sobivas žanris päeva kokkuvõttevõte

20.00-21.00 Rõuge TV noored rääkivad oma tegemistest filmimaastikul

ja

Narva Humanitaargümnaasiumi õpilased tutvustavad oma filmitegemisi

ÜLLATUS-ÜLLATUS

alates  22.30 ÖÖKINO

23. NOVEMBER

7.00-8.00 hommikuhäire

8.00-8.30 – kõhukosutus

9.00-9.20 Leili Väisa teeb keha ja vaimu äratuse

9.30 – 10. 30 Maido Hollo räägib animatsioonist reklaamklippide näol

10.40-12.30 Mirli Isak, Ester Allas, Kristi Pettai viivad läbi filmi analüüsi tunni

12.30 kõhukosutus

13.00 -13.15  kokkuvõtte nähtust-tehtust , kojusõit

 

Filmilaager

Hei-hei noored keele- ja kirjandushuvilised!

22.-23. novembril toimub Sõmerpalu põhikoolis 7.-12. klassi noortele filmiteemaline õppelaager.

Lähiajal ilmub täpne päevakava.

Tule kaasa mõtlema ja tegutsema!

Filmisõnaus

http://kinobuss.ee/filmisonaus/

Filmisõnaus: mõtleme välja omakeelelised filmisõnad!
Osalege!

ILUSAT SUVEVAHEAEGA JA ÄRGE SIIS LUGEMIST-KIRJUTAMIST UNUSTAGE!

Reisimine teeb targaks

Tänapäeval on reisimine muutunud palju mugavamaks ja kättesaadavamaks kui vanasti. Paljudele on reisimine elustiiliks. Vähemalt korra aastas käiakse puhkamas soojal maal või külastatakse uusi ja eksootilisi paiku.

Reisida on võimalik mitmel viisil: lennuki, rongi, bussi, laeva või autoga, samuti võib reisida näiteks hääletades. Miks inimesed reisivad? Paljudel nõuab seda töö, teised aga tahavad laiendada oma silmaringi ja vaadata, kuidas teistes maades ja kultuurides elu käib. Iga maa kultuur on teistest vähemal või rohkemal määral erinev. Mitmed reisifirmad pakuvad kultuurireise, kus inimesed saavadki külastada muuseume, kirikuid, losse või näitusi. Giid jutustab kultuurist ja inimestest, ehitiste ajaloost ning linnade arengust.

Üha enam korraldatakse ka õpilastele ekskursioone välismaale. Nii saavad nad teadmisi mitte üksnes erinevatest kohtadest, vaid nad õpivad ka käitumist ja vastutust. Reisil olles peavad nad ise oma asju hoidma ja korrastama.

Mõned aastad tagasi käisime oma perega Slovakkias. Kuna minu õde elab seal, siis läksime talle sinna külla. Slovakkia asub Kesk-Euroopas Eestist lõuna pool, seega ilm oli seal tunduvalt soojem kui meil. Seal on väga palju kõrgeid mägesid. Näiteks Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Slovakkias on väga paljud usklikud. Nad kuuluvad katoliku usku, nägime mitmeid suuri kirikuid. Slovakkiat nimetatakse tuhande koopa maaks, kuna seal on väga palju koopaid. Seal on ka termaalbasseine, kuid eelkõige on maa tuntud mäesuusakeskuste tõttu.

Tänu sellele reisile sain teada palju sellest maast, kus elab minu õde. Peale seda reisi hakkasin huvi tundma ka teiste maade vastu ja kui avaneb võimalus, tahaksin ma kindlasti veel reisida.

Sander Saks

Moapudru keetmine

Kuidas vanaema moaputru keetis

Minu vanaema sündis 1929.a ja tema lapsepõlv möödus enne Teist maailmasõda. Mina ei ole kahjuks oma vanema näinud, aga õnneks mäletab minu ema üht vanaema räägitud lapsepõlvelugu. Selleks on Võrumaa tüdrukute moa (muda) keetmise mäng. Selle pudru sisse pandi vett, kive, liiva ja igasugust muud kraami.

Ükskord läks vanaema naabritüdrukutele külla ja need näitasid talle oma uut putru. See oli täitsa valge puder. Vanaema tahtis teada, kuidas nad valge pudru said, aga naabritüdrukud ei öelnud. Nad teatasid, et see on nende saladus.

Vanaema tuli kurvalt koju ja küsis oma emalt nõu. Aga tema ema ei teadnud, kuidas saada valget putru. Vanaema ema andis talle hiljem tilgakese piima. Vanaema valas piima oma pudru sisse, kuid puder ei muutunud valgemaks. Vanaema oli ikka veel väga nukker ja solvunud, sest varem ei olnud neil naabritüdrukutega kunagi saladusi olnud.

Kord aga läksid naabritüdrukud omavahel tülli ja üks reetis nende kaua hoitud saladuse. Nimelt oli hiljuti nende seinu valgeks lubjatud ja nad olid saanud oma isa käest peotäie lupja. Vanaema muutus kohe rõõmsamaks ja läks koju. Ta küsis ka isa käest peotäie lupja. Vanaema isa otsis lubjakoti välja ja andis tütrele peotäie lupja. Nüüd sai ka vanaema endale valge moapudru. Ta oli väga õnnelik.

Ma ei tea, kas tänapäeva tüdrukud ka moaputru keedavad, aga mõnus soperdamine on see ilmselt küll. Peaks isegi suvel ära proovima.

Oliver-Sander Luik

6.klass

Parksepa Keskkool

Eläja maitsva inemese hääd ellu

Kuis eläja saiva inemese ellu maitsa

Ütskõrd õdaku kõnõl vanaimä meile jutu umast noorusao ullustüküst.

Nimä olli sõsarõga ütsindä koton. Imä ja esä olli tüül. Istsõva tarõ tõsõl kõrral leso pääl. Küll oll´ sääl hää lämmi. Imäp ei tiiäki, kellel tull´ mõtõ lauta minnä. Laudan ollõn tull´ mõtõ, et tarõn om ütsindä ikäv, vaja mõni elläi üten võtta. Mu vanaimä võtsõ kassi, timä sõsar lambakõsõ. Vähä ao peräst tuudi tarrõ säitse kanna ja üts kikas. Mille na peävä laudan eläma, ku tarõn om ruumi ja hää lämmi? Vanaimä ja sõsar arutiva, et läämi tuumi sõs joba hobõsõ ja tsea kah tarrõ. Egä vanaimä peris täpsele es mäletä, kuis hopõn trepist üles tõsõlõ kõrralõ sai, aga sääl ta lõpus oll´. Nüüd nägi tarõ vällä rohkõmp lauda muudu. Kikas kirgse kapi otsan, lammas sei esä sõnajalga. Hobõsõl oll´ kitsas, es julgu hinnäst liigutada. Saisõ ainult pää maan.

Ai jummal, ku esä kodu tull´! Lammas rüükse nigu tsiga aia vahel, kana´ siblisi ringi. Akna pääl olli lillist järge jäänü ainult roodsu. Nakati sõs eläid lauta tagasi vinnama. Vähämbite eläitega läts kergembäle, a hopõn. Tii, miä egänes, hobõst trepist alla ei saa. Lõpus köütse esä hobõsõl silmä kinni ja pikä vinnamise pääle tull´ hopõn alla.

Ku eläjä laudan, võeti ette lapsi tagumidse poolõ. Neo triibu, mis mu vanaimä tuukõrd sai, olõvat siia maani selgele meelen.

Killu Uibo

6.klass

Üts piimapuki lugu

Ku mi naabrimiis viil väikene poisikõnõ oll, sis käve ta iks suvõl imäga piimäpuki man. Sääl oll´ väega põnnõv küla vannomiiste juttõ kullõlda.

Ütskõrd arotiva Musto Gusta ja Mesi Karla tuud asja, kuis sõa aigu tank Tinapu järve sõitsõ ja sääl vii põhjan nüüd vedeles. Sääne jutt es lase poiskõsõl mitu üüd rahulikult maada.  Kül ta mõtõl, kuis tuud tanki kätte saia, aga ima ütel, et kullõlgu õi poiskõnõ tuud vannomiiste lorra.

Aasta lätsi, vanamehi ei ole inämp siin ilman, piimapukkõ ei ole kah paakümmend aastat ja poiskõsõst um täüs miis saanu.

A mineva talvõl tull´ naabrimihel tu vana lugu miilde. Tä kutsõ sõbra ka appi ja mihe lätsi  ravvaotsjaga järve jää pääle. Na kõndsõva sammhaaval pia kõgõ järve läbi. Massin tegi paar nõrka piuksu kah ,a muud ei midägi. No kos tu tank sõs um?

Nüüd naard naabrimiis, et näe kos vana piimäpukilugu tegi viil pall´odõ aastitõ peräst mehest kõrras poiskõsõ.

Oliver-Sander Luik

6.klass

Taskust löütü varandus

Ütel suvitseõ pääväl lätsimi mi imäga liina püüdä puutõ aelõma. Lõpus jõudsõmi säändsele puuti, kon püüäs rõivid, mis kunagi omma olnu tõisi uma. Ega praegudsõl aol olõ´i rahaga priisata. Säändsest poodist saa väegä kõrralikkõ asju. Nii mi sõs kaiõmi, midä mullõ sälgä saanu. Saimigi üte väega hää pluusõ. Illus valgõt värvi, lilli ja tasku puha pääl. Hind oll´ hää ja är´ sai ostõtus. Lätsimi kodu. Mul tull´ tahtminõ pluusõt sälgä pruuvi ja kaia suurõ piigli iin, kuis pluusõ passis. Pandsõgi pluusõ sälgä. Ei tiiä, mille ma käe taskulõ pandsõ. Ja kuis ma sõs rüükmä naksi. Määnegi asi oll` taskun. Kisksõ ruttu pluusõ säläst ja visksi nukka. Imä tull´ kaema, et miä latsõga juhtunu om. Ütli imäle, et taskun om miski. Imä raput pluusõt ja taskust sadasiva vällä piniprääniku. Nüüd oll´ imä kõrd naarda – lats pelgäs pinipräänikit. Mullõ es olõ külh tu asi naardmist väärt. Ütli imäle, et mõsku taad pluusõt kolm kõrda, inne ma taad sälgä ei panõ. Ega es olõki vaja nii pallo mõska, ütest kõrrast sai külh. Ku ma olli maha rahunõnu, oll´ kõik jälki häste.

Ma olõ kuuldnu, et mõmõ löüdvä taskist raha, a mul oll´ peris valmissüük. Kae ku hää teenendüs om uvvõmba ao poodin.

Annika Jagomäe

6.klass

Pini naarutaminõ

Mu sõsaralõ miildüs õdakist vällän ringi hulki. Ütel õdakul oll´ tä jälki vällän patsiirmän. Uma ringi käümisegä oll´ parasjagu jõudnu kodu lähküle tagasi. Ta es näe häste, keä vasta tulõ. Sõsar arvas, et tulõja om imä pinigä. Egä õdak käü imä piniga piniasju ajaman. Nii tahtsõgi sõsar imäle ja pinile vähä nalja tetä. Ta nakas imeliku kapakuga vasta tulõma. Vähku ao peräst näkse sõsar, et tu vastatulõja om hoopis naabrinaanõ. Tuu, midä ta piniis pidäsi, oll´ hoopis kott, mis raskusõ peräst lohisi vasta maad. Es olõ mänestki pinni. Sõsar pidi häbü peräst maa alla vaoma. Mis tettü, tuu tettü. Ei toda inäp saa tagasi mäntsegi mooduga. Kotun sõsar sõs kõnõl meile, määndse tükügä ta nakkama sai. Mi es jõvva kuigi muudu naaru kinni pitä. Algul es olõ sõsaõl mänestki naarutujju. Pikäpääle tull´ timäl kah naar tettü tembü pääle.

Siit teile oppus: inne õks mõtlõ, miä tiit.

Kristiina Kaili Timmi

6.klass

Musikaalnõ hiir

Hiir tege muusikat

Meil om kotun klavõr. Peris tüükõrran pill. Ütel pääväl kuuldsõ mu sõsar, et keäki mäng klaverit. Ta tiidse, et kedägi pääle timä ei olõ tarõn. Sõsarõl tull´ sääne hirm pääle, et ta peläs eski kaema minnä, keä mäng. Allõs sõs, ku mängmine vakka jäi, juusksõ ta kõrvalmajja ja kõnõl vanavanõmbilõ, et keäki mänge klaverit. Keski es usu, et klavõr esi mäng. Sõsarõ pääle ainult naarti ja peeti ullis. Järgmidsel pääväl kuuldsõ mu imä kah, et klavõr mäng ilma mänjäta. Nakas sõs imä asja uurma. Ima om mul julgõ naasterahvas, mitte mänegi jänespüks. Hiilse vaiksõlt tarrõ, tõstsõ klavõri kaasõ üles. Ja midä ta näkse? Klavõri seen joosit kiili piten väikü hall hiirekene. Nii julgõ meil ima nüüd kah es olõ, et hiirele esi ots pääle tetä. Ja klavõri sisse ei saa tedä joht jättä. Kutsõ pini tarrõ ja käskse hiire kinni püüdä. Seokõrd oll´ hiirel õnn paremb ku pinil. Pakku sai tõnõ. Meil hindäl oll´ nalla nabani, et kae, mi peren om eski hiire musikaalsõ. Panõ vai muusikakuuli.

Eliise Aniott

6.klass

Keä kellega mäng

Ikäv oll`. Mõtli, et lää kalalõ. Võtsõ pini kah üten. Istsõmi ja oodimi tükk aigu. Mõtli joba, et olõs võinu ta istmisõ asõmõl midägi targõmbat tetä. Ja äkisti ollgi kala konksu otsan. Tõmpsi kala viist vällä. Oll´ tõnõ vähä väikukõnõ. Visksi pinile ette. Pini nakas kalaga mängmä. Ma pandsõ õngõ uvvõstõ likku ja jäi uutma suurõmbat saaki. Es lähäki kavva aigu, ku sai viil üte. Mõtli, miä kalaga tetä. Pandsõ kaussi vette. Kalal hää miil, nakas kausin ringiratast tsuklõma. Pini jätse uma kala sinnä paika ja tull´ kaema, miä imet sääl tetäs. Külh pruuvsõ käpägä kalla puttu, a kala pagõsi iist. Mullõ nakas asi huvvi pakma, et mis nii edesi saa. Ega midägi es juhtugi. Kala tiirut viin ja pini ümbre vanni. Saa sõs arvu, kes kellega mäng.

Maiko Runtal

6.klass

Kassi hää elu

Mu vanaimäl om kassipoig nimega Halli. Küll tal om õks hää elukõnõ. Kassipojal om imä nimega Musti. Ku Mustil om hää tuju, sõs tuu ta Hallile hiirekese. A midä tege Halli hiirega? Lihtsalt mäng. No kes praegudsõl aol imäp hiiri süü, ku krõbuskit saa kõtu ilma vaivalda täüs. Mõnikõrd lask vanaimä Halli tarrõ. Ku vanaimä sängü pikäle viskas, lätt Halli vanaimä põlvi pääle magama. Hallile miildüs ku tedä kõtu alt sügätäs. Vahel aja hinnäst katõ käpä pääle püstü nigu inemene. Om olnu jugusit, ku Halli juusk elupuu otsa. Mu vanaimä pelgäs, et Hallikõnõ ei saa äkki alla. Sõs tuu vanaimä tarõst midägi hääd ja meelütas nii kaua ku kassikõnõ alla tulõ. Ütskõrd ronisi Halli vihmavii renni. Sõs pidi ma võtma redeli ja kassipoja säält alla tuuma.

Üts ummamuudu asi om viil. Ku vanaimä kohegi lätt, sõs Halli käü egal puul üten.

Küll om vanaimä kassil hää elu, nigu kuninga kassil.

Robert Volas

6.klass

Eesti Digiraamatute Keskuse koduleht
www.edrk.ee

Armastagem oma emakeelt!
Ilusat emakeelepäeva!

Keeletegu 2011

Vaata reaalajas üritust Keeletegu 2011
http://www.uttv.ee kell 13.00

14. märtsil tule e-etteütlust kirjutama!

Vikerraadio kutsub taas e-etteütlust kirjutama.

Emakeelepäeva puhul  kutsub Vikerraadio saade Huvitaja kolmapäeval, 14. märtsil, osalema e-etteütluse võistlusel. Ka sel aastal Vikerraadio kaasanud e-etteütluse korraldusmeeskonda ka  Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi. E-etteütluse võistlus toimub neljas kategoorias: õpilased; täiskasvanud; filoloogid ja emakeeleõpetajad; muu emakeelega inimesed. 

Kell 10.30 loetakse raadioeetris ette etteütluse tekst. Kuulajail tuleb tekst kirjutada "Huvitaja" koduleheküljel etteütluse aknasse. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad võidavad auhindu. Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid võitjad selguvad kategooriates eraldi. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. 

Palume õpetajatel eelnevalt koolid registreerida (laura.teder@err.ee , 12. märtsiks). Teada soovime õpilaste umbkaudset arvu ja kooli nime, õpetaja nime ja kontakti. Siis võiks viitena ka selle panna, et saade algab kell 10.05 ja eelnevalt kuuleb näpunäiteid, millele tuleks etteütlust kirjutades kindlasti tähelepanu pöörata.

Tule hääletama!

Tule hääletama

Keeletegu 2011

HTMi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2011

Noorte mõtted

NOORTE IDEED EDASITEGUTSEMISEKS:

·       korraldada noortele keelelaagreid;

·       keelehuviliste rühma või organisatsioonile sobiva hüüdlause väljamõtlemine;

·       keelepäevade korraldamine;

·       kohtumised kirjanike ja ajakirjanikega;

·       teadvustada ka teistele noortele keele hoidmise vajalikkust ja korrektse eesti keele kasutamist;

·       tutvustada oma kooli õpilastele Võrumaa noorte keelehuviliste tegemisi, kaasata neid ka ühisüritustele.

Võrumaa noored keelehuvilised teatrilaagris

23. – 24. novembril said taas kokku 8. – 12. klasside Võrumaa noored keelehuvilised. Seekord toimus Võru Kesklinna gümnaasiumis teatrilaager.
Kogunesime pärastlõunal kella neljaks eesti keele klassi, seejärel registreerusime ning asusimegi teele F. R. Kreutzwaldi majamuuseumisse, seal tutvustati meile põhjalikult Lauluisa elu ja kirjanduslikku tegevust. Hiljem täitsime ka töölehe, mille küsimustele saime ekskursiooni käigus vastused. Koolimajja tagasi jõudes hakkas meile tutvumismänge õpetama Keiu Kess: see oli tõeliselt põnev, sest nii saime kõigiga tuttavaks ja julgust juurde. Peale seda olime veidi aega traavihobused ning läksimegi einestama kooli sööklasse, kus nautisime maitsvat õhtusööki. Järgnesid mitmed ringmängud, kus ebaõnnestuja sai mängujuhiks. Hilisõhtul tegime improvisatsiooni ning õppisime, mis tähendab stoppkaader.
Öö oli täis salapära ja põnevust: mõni luges raamatut,patareilamp käes. Kuigi ööuni jäi lühikeseks, ei olnud keegi meist hommikul väsinud, vaid ootatasime huviga uue päeva tegemisi. Pärast kosutavat hommikusööki hakkas meilgi tund, nimelt teatritund. Teatritunni viisid läbi Keiu Kess ja Silvi Janson, kus õpetati meile läbi mängu ümberkehastumist. Seejärel jaotati meid kaheks rühmaks: esimene pidi välja mõtlema näidendi Kalevipojast, teine läks improviseerima.
Lõpuks pidime oma tööd laval kõigile esitama. Meie etenduses kohtus Kalevipoeg Justin Bieberiga, kahe inimsööjalehmaga, kes teda jalast puresid, metsameeste, piraatide, presidendi ning politseinikega.
Need kaks päeva olid veedetud lausa imeliselt ning teatrilaagrikogemus oli võrratu.
Jään pikisilmi uut laagrit ootama.

Annabell Dontsov
6. klass